2. Nad Tulevad Kääpaist

[Kyyvits]

Nad Tulevad Kääpaist CD


Lindistatud 2007.a. jaanuar –juuli Tartus
„Metronoom“ stuudios.
Plaadi andis välja Regimental 2008.a

Tegelik järjekord plaadil:

1. Tasa Nutvas Tuules – muusika Sass 2006 ja sõnad Küüvits 2000 – 4: 38
2. Nad Tulevad Kääpaist – muusika ja sõnad Küüvits 2006 – 4: 52
3. Üksinduse Nutetud Pisarad – muusika 2006 ja sõnad Küüvits 2000 – 3: 53
4. Miski Pole Jääv – muusika Sass 2006 ja sõnad Küüvits 2001 – 4: 56
5. Paganate Maa – muusika Oll ja sõnad Küüvits 2006 – 4: 46
6. Lahkunuist – muusika Oll 2007 – 2: 27
7. Otsatu Haud – muusika Thonolan 2006 ja sõnad Küüvits 2001 – 5: 46
8. Ood Agooniale – muusika Oll ja sõnad Küüvits 2006 – 5: 55

Plaadi pikkus: 37: 15

[Kyyvits]

Reviews:
http://www.teethofthedivine.com
Do you see that grainy picture of a creepy looking forest on the cover of Tarm’s Nad Tulevad Kääpaist? Well somewhere in there is bound to be a dilapidated old farmhouse converted into a makeshift analog studio where these Estonians recorded this platter of Pagan black metal. I’m telling you, there seems to be a sizeable community of Eastern European black metal bands seeking inspiration from deep within these dark, dank, and dense forests.
So anyway, Nad Tulevad Kääpaist offers the listener a pretty good collection of raw, yet vaguely majestic and just shy of folk-inflected, pagan black metal within which one can hear a standard group of early era influences, such as Beherit, Mayhem, and to some extent Bathory. That all important, and generally indefinable, atmosphere of morbidity is expertly captured here and the songwriting is decent as well. Often mid-paced with speedy flourishes, though not relentlessly blast beaten, tracks like “Otsatu Haud” are fairly dynamic in that the basic BM melodies are broken up with cool little arrangement twists and percussive accents. “Ood Agooniale” takes a steady approach to the beat and delivers its goods with two primary riff styles – one slow and driving, the other airy and ominous. The bulk of the album is a little more straight-forward, but still generally satisfying. The croaking vocal style is well suited to music. Unfortunately, it is the occasional gurgled scream that, while well intentioned, reminds me of one thing and one thing only; Kermit the Frog. Sorry guys, just being honest. Even then it’s not awful, just a tad irksome.
In a nutshell, I enjoyed the album. It has definitely got a certain spirited buzz and a convincingly morose atmosphere, which in black metal is akin to locating the G-Spot; it ain’t easy. Now I just need to keep repeating “Tarm” under my breath, so that the next time I review one of Eastern Europe’s own, I’ll be able to reference it and Vorkuta. Ah fuck it, let the immolation begin. I’m ready. – Scott Alisoglu

http://unitedguttural.com/product_info.php?products_id=3917
Melodic Pagan Slavonic Black Metal from Estonia! Raw heathen attack, yet still high-calibre execution in the Thrashing / Deathish Viking vein of LUTOMYSL, AETHERIUS OBSCURITAS, SALTUS, SKYFORGER, ISENGARD, NOKTURNAL MORTUM, HATE FOREST, and fellow-Estonians URT. Razor-sharp guitar power fronted by grim vocals like early BURZUM, or even like San Francisco's WEAKLING! Features members of Third Descent and Moonlight Descends.

http://jutunurk.imperium.pri.ee/blog/2008/05/24/tarm-nad-tulevad-kaapaist/
http://www.nailboard.org/store/?cateID=34&prodID=5103
Tegemist on albumiga, mille kättesaamist sai oodatud pikki päevi - lausa kuid. Seda magusam oli antud heliteose kättesaamine ning hetkeemotsioonide põhjal võib öelda, et ootamine oli iga kui viimast sekundit väärt.
Tarm on toorest paganlikku musta metalli vilelev bänd Pärnust (eelmised 3 - 4 aastat tegutses aktiivselt Põlvas), mille juured ulatuvad juba aastase 2001, kui Küüvits Sünge asutas koos ühe kaaslasega folgi sugemetega bändi nimega Soontagana. Peagi jäi ta üksi ning aastal 2004 liikus ajutiselt Põlvasse, kust ta leidis ka hiljem bändi jätkamiseks liikmed (Thon, Sander, Oliver). Bänd sai ka endale uue nime, milleks sai TARM ehk tahtejõud (Küüvitsa tahtejõud, mis bändi nii kaugele viis). 2006. aasta aprillis toimus Tarmu esimene live kontsert Tartus klubis Rock & Roll. Sama aasta septembris nägi ilmavalgust Tarmu esimene demo (mis tõi neile palju positiivset vastukaja), mis kandis nime “Veretasu Maade Poeg“. 2007. aasta alguses hakkasid uue albumi salvestustööd, mis mõningaste finantsprobleemide tõttu takerdusid, kuid ometigi saadi see 2008. veebruariks valmis. 2007. kevadel astus Tarm veel kahel korral (märtsi ja mai alguses) lives üles - samas kohas, kus esimesel korral.
“Nad Tulevad Kääpaist” koosneb kaheksast paganlik-depressiivsest oodist elule, surmale ning loodusele. Lüürika on kirjutatud Küüvits Sünge ning muusika peamiselt Thoni ja Olli poolt. Album lasti valla jänkide Regimental Recordsi vahendusel (boonusena suhteliselt sita kvaliteediga plaadiümbris ning totaalselt segamini aetud tracklisting).
Suurimate muusikaliste mõjutajatena on tunda kodumaiste bläkk metali kollektiivide Urti (instrumente mängiv koosseis on/oli mõlemal sama) ja Loitsu (lood “Üksinduse Nutetud Pisarad“, “Ood Agooniale“) mõjutusi. Lisades sellele Tarmu enese muusikalise lähenemise ning Küüvitsa “killer” vokaalid, saame midagi enneolematut, mis paneb igal kui viimsel metalsel paganal südame kiiremini põues põksuma.
Raske on esile tõsta lemmiklugu, kuid kõige suuremad lemmikud on albumi nimilugu ”Nad Tulevad Kääpaist” ning “Miski Pole Jääv“. Kurat, eks üritage ise valida taolise albumi pealt lemmiklugu , sest heas mõttes pole see üldse kerge tegevus. Muusikaline pilt on iseenesest üpris kirju. Leidub väga kiireid ja raevukaid (”Tasa Nutvas Tuules“), kuid ka aeglasemaid ning melanhoolsemaid (”Ood Agooniale“, “Lahkunuist” (instrumentaalpala)) lugusid.
Lõpu on leidnud vana ja alguse on saanud uus ajajärk - Küüvits Sünge rändas tagasi oma juurte juurde ning on nüüd tagasi Pärnus. Paraku on bändil nüüd ka uus koosseis (Tan kidral, Saku sündil - mõlemad Third Descentist), kuna sellise vahemaa tagant on raske bändi ühes tükis hoida. Vanas koosseisus bänd andis oma viimase kontserdi 26. aprillil Pärnu Rock Clubis. Ootame, vaatame…

http://www.archaic-magazine.com/article.php?aid=45374
Estonians Tarm decorate their debut full-length with nationalist black/pagan metal that focuses on nature, death, transience, sadness, solitude, pain and heathen might/pomp. Already, we have an idea what to expect... The songs are mid-paced and loaded with an accessible quality that renders them more Skyclad than "A Blaze In The Northern Sky", if you can follow my drift.
First time I listened to "Nad tulevad kääpaist", I thought it was fairly good, so I decided to do a review and made a mental note to revisit somewhere down the line. Now, in the cold light of day, these songs seem redundant and lacking inspiration. It's boring me and is too busy wobbling precariously between two stools to be either one thing or the other.
The saving grace is that I once got some kind of enjoyment from this. So maybe it all depends on the mood you're in - or who you are. It all comes down to this: did I really dream I was a butterfly last night? Or is a butterfly now dreaming it's me? Straw dogs, they are everywhere. Hide the sausages.